Preili Piparkook

Katkise nuku taaskasutusviis :)

Preili Piparkook

Juba eelmisel korral alustasime vaikselt jõulukuule omaste meisterdamistega. Seekord valmisid udupeened piparkoogipreilid. Nendega saab mängida, jõulude ajal kuuse otsa riputada, patse punuda ja seelikuid vahetada.
Lapsed said seekord olla nagu väikesed moeloojad ja rätsepad ja ka juuksurid ja näomaalijad.

Pruunist vildist kujukesed olin neile enne valmis lõiganud-sest paksu vildi lõikamine pani isegi minu näpud valutama.Nende esimeseks ülesandeks sai nukkudele valida juuksed  ja need õige pikkusega  valmis kerida. Juuste kinnitamisel nuku peale aitasin neid õmblusmasinaga-et ikka lõngad korralikult kinni oleks ja nukud kogemata kiilaks ei jääks :). Kui juuksed peas, pügas igaüks nuku juuksed selliseks nagu vaja.

Siis läks lahti seelikute tegemine. Lapsed said proovida teha kahte seelikut, mis on täiesti erinevatel meetoditel tehtud. Üks õmmeldud seelik ja teine sõlmitud seelik.
Niikaua kui üks õmblusmasina taga  seelikuga  pusis, said teised  sõlmitud seelikut teha.
Õmmeldud seelikul õppisid nad ise seelikule krookeniidi ajamist ja seeliku krookimist õigeks laiuseks. Õmblusmasina taga õmblesid nad täiesti ise seelikule vöö.
Kui kaks seelikut valmis, tehti preili Piparkoogile pähe nägu ja ette nööbid, nagu ühele korralikule piparkoogile kohane. Nö. glasuuriks kasutasime paksemat ja liimjat kangavärvi, mida sai kanda peale tuubist ja jättis päris glasuuri mulje.
Siis tegid nad oma nukule ka kaelakee ja sättisid nuku valmis nii, nagu nad soovisid, et nende preilit pildistataks.

Margared

Erika

Eliise

Soovide lamp

Soovide lamp

Et meie pimedat aega hubaseks muuta ja oma kodu heade mõtete ja soovidega täita, valmisid Väikeses Ringis paljuütlevad lambikesed.

Teeküünaldele on küll maailmas vist kõiksugu kodusid ja pesasid loodud-siin siis jälle üks variant, mille algset ideed nägin ühes lennujaamas. Seal oli tühi pokaal ja plastikust koonus nii geniaalselt lambi moodustanud, et tuli vanakraami poodidesse klaase otsima minna. Ja et asi ei oleks lihtsalt ilus, lisasin lambikuplile nüansi, et lapsed saaksid  oma soovidemaailmas veidi ringi lennata.

 Alguses kaunistasid nad oma klaasi sädeleva liimiga ja kleepekatega. Järgmiseks tuli šablooni järgi koonus dekoratiivpaberist välja lõigata(lambikuppel). Ja siis tuligi see kõige põnevam, kuid samas raskem ülesanne-täita see koonus soovidega iseendale, oma perele kui ka kõigele muule siin maailmas. Eks kindlasti on kõigil peas palju soove, kuid võibolla keerulisem on neid paberile panna.

Eliise

 Kõige salajasemad soovid sai kirjutada kupli sissepoole, et need siiski küünlavalgusega õhku paiskuksid ja ka päkapikkudele teada oleksid, kuid võibolla ema-isa eest veidi peidus püsiksid :).





 

Erika

Lõpetuseks tuli koonus paelaga kokku sõlmida, küünal sisse panna ja jälgida varjude mängu ning loota, et mõni soov neist ka täitub.


Palun siis päkapikkudel lampe hoolikalt vaadelda ja ühtteist meelde jätta

Margared

Mütsikott või kotimüts

Kotimüts või mütsikott ehk...

Mida annab meisterdada ühest mütsist.
Kuigi ühest vanast mütsist annab teha väga palju asju -nagu kohvikannu soojendaja või lambikupli, tegime seekord sellest koti ja kuna Mardipäev oli ukse ees oli see meisterdus igati paslik sellele päevale. Lapsed said omale kommikoti, kuhu jagatud saak panna.

Iga laps sai endale valida ühe mütsi ja siis  hakkas sinna peale sobilikke kaunistusi sättima.  Kui idee oli olemas, kuidas paigutada, sai igaüks omale nõela ja niidi pihku ja tuli hakata pusima. Õppisime nööbiõmblemist ja sõlmede tegemist ja aplikatsiioonide õmblemist. See kõik polnud sugugi kerge, kuid nad ei andnud alla ja said imehästi hakkama. Lõpupoole ei pidanud ma neid isegi abistama, vaid võeti uus nööp näppu ja läks lahti :). Serva aeti veel krookepael ja kõige lõpus panime sangad. Sai teha kas õlakoti või seljakoti.

Tavaliselt on meil vahepeal ka tunnis paus, et oma väikestel kätel puhata lasta ja niisama mõnusat juttu koogi ja lastekohvi kõrvale puhuda. Seekord aga ei puginud me kooki ega küpsiseid vaid proovisime ise teha erikujulisi kihilisi võileibu, mida lastel oleks hea pakkuda näiteks oma armsale isale pühapäeva hommikul.

 Siin ka selle aasta Mardid, kes  olid küll habemes ja vuntsidega, kuid väga peente kottidega.

Mütsikott võ

Pidulik söömaaeg

Pidulik Söömaaeg

Mulle meeldib mõte, et uhke lauaserviis või lauakaunistus ei ole mitte erilisteks puhkudeks vaid erilistele inimestele-ehk siis iga päev ja oma perele.






Sel korral tegid lapsed midagi  pidulikku, kuid samas ka praktilist- taldrikualus endale ja oma õele või vennale.
Enne tundi kaevasin oma materjalide hulgast välja nii kangaid, pabereid, paelu kui ka kuivatatud lilli. Ja kuna pilt , mis silme ees avanes, oli tohutult kirju, mõtlesin asja veidi rahulikumaks teha ja jaotasin enamvähem materjalid toonide järgi ära. Hõbedased ja talvised ühte, kuldsed ja sügisesed teise, roosakad ja pastelsed kolmandasse....

Margaredi alus endale

Margaredi alus Krisettele

Kuid kui lasin lapsed materjale endale valima, toimus väikese aja jooksul selline sahkerdamine ja kõik oli kirju nagu alguses. Lapsed ei armastanud konkreetseid teemasid ja valisid kõike segamini :). Ja siis mõtlesin, et tegelikult on ikka väga vahva, et nemad julgevad ja oskavad veel piiridest välja minna ja võibolla ei pane neid tähelegi. Nad tegid oma teemad.

Erika alus Madele

Erika alus endale

Kõigepealt pidi igaüks šablooni järgi välja lõikama paberist ovaalse aluse.Siis hakkasid nad seda kaunistama. Nad kinnitasid kaunistused õrnalt mõnest kohast liimiga ja asju sai ka kihiti panna. Rääkisime asja praktilisest küljest ka ja soovitasin neil paigutada oma kompositsioone mitte vaid aluse keskele(sest siis ei paista see taldriku alt välja) vaid pigem servadele. Lapsed vaatlesid oma tööd siiski kui pilti, mitte tarbeeset  ja see pilt pidi ju ikka igalt poolt hea välja nägema :).

Eliise alus endale

Eliise alus Siimule

Kui kaunistamine sai valmis, aitasin neil oma töö kiletada mõlemalt poolt, et saaks sinna ikka päriselt ka suppi peale ajada. Ja lõpetuseks õmblesin kõikidele serva piduliku pitsist satsi.

Sellised alused muudava küll kasvõi tavalise piimasupi pidulikumaks!