Kui kevadel päeval otsiti endale tallu abilisi, sõlmiti kokkuleppeid , siis Mihklipäeval lõpetati lepingud ning talvine rahulikum aeg võis alata.
Mihklipäev on 29 september ning see päev oli vanasti vast eriti tähtis päev sulastele ja karjapoistele. Kui enamus teisi lapsi käisid juba koolis, siis karjused ning sulased said oma tööst vabaks alles mihklipäeval või isegi veel hiljem-nagu peremees või loodus lubas. Karjused lootsid juba väga tööst vabaks saada ning koos teiste lastega kooliteed kõndida. Seepärast on seoses sellega Mihklipäeval kõiksugu riituseid ja kombeid.
Kui peremees veel sulast vabaks ei lasknud, siis teadsid sulased, et neid aitaks lume tulek ning nii hakatigi lund nõiduma. Tuli sikutada valget oinast päripäeva ümber kivi. Siit siis see ütlus. See pidavat ruttu lund tooma, mis sulase tööst vabaks teeb, sest siis ei viidud loomi karja ning suuremad õuetööd lõppesid.
Siis said ka abilised raamatud kaenla alla võtta ning kooliteele astuda.
Meie mõtted keerlevad ka kooli, paberi ja raamatute ümber. Seekord teeme ise paberkoti ning proovime ka juba tehtud paberkotist midagi muud meisterdada-ehk kuidas saaks vana paberkott uue kasutuse.
Paberkoti voltimine polegi väga keeruline-selleks on aga vaja õiget vormi-meil oli selleks vanad plekist maisteainepurgid, mida keskuses on ohtralt :). Ja et isetehtud kott ikka kaunis välja näeks kaunistasime seekord koti kopeerimistehnikas. Selle tehnikaga on väga mugav ja hea näiteks mustreid teha.
Kunagi oli kopeerpaber(mitte koopiapaber) minu lemmikmänguasi. Sellega sai raamatutest pilte kopeerida, kui endal joonistamine kõige paremini ei õnnestunud. Minu lemmikraamat oli üksvahe Pöial-Liisi, milles olid ülikaunid pildid. Niisiis kopeerisin terve raamatu pildid endale ja köitsin kokku.
Seda tööd tehes pidid ka aga lapsed ühtteist silmas pidama ning arvestama. Kopeeritav pilt ja kopeerpaber ei tohtinud töötamise ajal nihkuda ning tuli arvestada ka paigutamisega. Tuli meelde jätta, kus on jooned tõmmatud ja kus mitte, et kui kopeerpaberi ära tõstad ning lõpptulemust näed, ei oleks pilt poolik.
Vanast paberkotist aga tegis lapsed ühele enda kaasavõetud raamatule kaaned. Paberkoti sangadest sai raamatut kenasti hoida nagu kotti käes. Nii on näiteks väga mugav seeneraamatud metsa kaasa võtta, sangapidi näpuotsa.
