Mäkerdamise mõnu

Muutunud on klubi nimi ning ka asukoht ja meie rõõmuks on lisandunud ka uued liikmed :). Kuid meie tegemised, ringide sisu ning olemus loodan, et pole muutunud. Käime ikka koos ja räägime erinevatel teemadel, vaatame piltidelt ja filmidelt, mida maailmas põnevat on kunagi toimunud ning püüame ka ise koos lastega seda kogeda ning oma nägemus sellest luua.

Esimesel korral uues kodus rääkisime veidi jaanuari ja veebruari kuust. Mis toimus vanade eestlaste jaoks olulist. Mis kombeid siis järgiti ning millised tähtpäevad olid.
Jaanuar oli just lõppenud-see oli vanade kommete kohaselt aeg mil püsiti toas ning püüti nautida praegust hetke. See mis praegu just juhtub ja toimub-on kõige parem. Nii tuleb ka sõna praegu kahest sõnast-para ja aeg.  Praegune aeg on parim. See aeg oli sobilik kõiksugu loominguteks-laulude, juttude ja muu kunsti loomiseks.
 Improvisatsioon on praeguse hetke kunst.

Lasingi lastel olla nagu väikesed titad ning tunda seda vabastavat tunnet, mida tunnevad väikesed, kui
 neile näpuvärvid kätte antakse. Nemad ei mõtle süviti, mida nad maalivad vaid lasevad kätel käia ning värvidel lennata.Seda hetke nägemust tuli lastel luua oma lõuendile. Nad püüdsid mitte luua kujundeid ning kujutisi, mis meenutavad üht või teist eset.
Kuid enne, kui nad võisid hakata ohjeldamatult möksima, tuli neil endil see möks ka kokku keeta :)

Nad tegid oma värvi kartulijahust , veest ning lisasid saadud kliistrile toiduvärvi. Lõuend tuli ka neil endil kokku õmmelda. Aluseks võtsime vanad kuivainete pakid või kommikarpide kaaned-tõmbasime  jämedama koega puuvillase kangaga üle ning kinnitasime selle pahemalt poolt niitidega nagu korseti.



Roheline värv nägi välja nagu limakoll ning kollane nagu sidrunikreem. Lapsed nautisid seda tegevust täiel rinnal ning mäletan, et Paula vist ütles sedasi:" tõesti ebaaus, et ainult titad seda teha saavad :)"

Eliise

Paula

Margared

Pildike ka sellest,

kui ring on läbi ning saab niisam oma sõpradega olla :)

Möksimine on mõnus!