Sel korral oli teemaks nukufilm. Rääkisime lastega nukufilmi valmimise keerukusest. Iga pisemgi detail peab olema ehtne ning seetõttu on nukkude ja ka võõteplatsil olevate esemete valmistamine üpris keeruline. On nukke, kellel liiguvad silmad ja suu ning isegi näpud (hea näide on nukufilm "Kunksmoor"-kus Moor nipsutas oma sõrmi, et pannkoogilaud lähemale tuleks :)). Rääkisime ka materjalidest, millest nukk tehtud on ning sellest, et tihtilugu tuleb nukukunstnikul teha mitu ühesugust nukku. Filmivõtted võivad võtta väga kaua aega ning selle protsessi käigus võib nukk kahjustatud saada või katki minna. Siis on kohe varunukk käepärast võtta ning ei pea võtteid katkestama.
Kui olime jutud rääkinud vaatasime ka Eesti esimest nukufilmi "Peetrikese unenägu", mis põhineb raamatul "Palle" , autor Jens Sigsgaard.. Palusin lastel filmi vaadates jälgida nuku liigutusi ja esemeid, mis olid nii tõetruult tehtud. Nagu päris kraanikauss ja kraanist jooksev vesi, päris valgus ja päris varjud. Põnev on vaadata filmi, kui üritad ette kujutada, kuidas seda tehti-kuidas suured onud sättisid imepisikesi nukke järgmise kaadri jaoks valmis-et sünniks lastele vahva film.
Seejärel läksime ka ise oma nukufilmi nukku valmistama.Meie nuku põhiliseks materjaliks oli traat-mis on ka enamus filminukkude põhimaterjal-sest seda annab hästi painutada ja väänata ning nuku liigutused tulevad loomulikumad.
Meie kasutasime karvatraati-mässisime selle ,nagu muumia, kangariba sisse,et tekiks hele nahatooni pind. Vahtplastist munakujuline pea tuli traadi otsa torgata ning esimese tunni kõige keerulisem ülesanne oli nukule paruka tegemine. Selleks tuli lastel iga juuksekarv(lõng) heegelnõelaga paruka külge kinnitada. Kui parukas valmis, siis liimisime selle nukule pähe.
No comments:
Post a Comment