Tahmane karneval

Selle aasta Vastlapäev oli omamoodi. Esiteks ei olnud see veebruaris nagu oleme harjunud ning samuti puudus lumi. Nii Vastlapäeva kui ka Tuhkapäevaga on seotud sellised veidrad tegelased nagu Tuha-Toomas, Metsik ja Tuhapoiss.  Uurisime lastega veidi  kombeid, mis on nende kolme tegelasega seotud .
Kas on keegi mõtelnud, miks süüakse Vastlapäeval just seajalgu ja pannakse suitsuribi supi sisse? Et maitseb hästi... Lihtne ja loogiline seletus sellele on aga järgmine: vanasti , kui puudusid  külmkapid, soolati liha suurtesse tünnidesse sisse. Sina laoti aga liha ikka selles järjekorras, et kõige maitsvamat saaks kohe süüa. Niisiis jäi tailiha kõige peale, siis pekk ja kõige alla kondid ja jalad. Veebruari keskel oli aga enamus tünnist tühi ning seepärast polnudki maarahval enam muust oma suppi keeta kui jalgadest. Peale seda suurt pidustust oli toidupoolis nagunii otsakorral ning tuligi veidi paastuda. Et ka paast pole olnud puhtalt kiriklik komme ja moeasi(nagu tänapäeval), vaid ikka tingitud toidu puudusest vastu kevadet. Paast-tähendab puhastumist. Tuhkapäev oli kohe peale vastlapüha-mis oli ka seotud puhastumisega.

Tuhk on olnud juba aegade algusest tuntud kui hea puhastaja, mitte ainult määrija. Tuhapoisi abil üritati vanakuri ja laiskus majast eemale viia, koristati tube, puistati isegi tuhka põldudele, et see kahjuritele halvasti mõjuks ja põllud nendest puhastaks. Tuhast saadakse leelist, mida kasutatakse seebivalmistamisel. Tuhkapäeval soovitati seetõttu ka seepi teha. Kust nad aga selleks puhuks rasva said, kui toidupoolis niigi kesine oli-jääb minule siinjuures veidi arusaamatuks :).
Seepi kasutati vanasti tegelikult vaid peenemate ja tähtsamate rõivaesemete puhastamiseks. Kõige lihtsamad kangad aga loputatigi läbi leeliseveega.

Vastlapäeval on palju räägitud liu laskmisest ja vurri tegemisest. Vähem on aga juttu olnud, et tegelikult olid Vastlad märksa suurem pidustus. Keskajal Tallinnas algasid Vastlapidustused tegelikult juba nädal enne Vastlapäeva. Siis korraldati suuri maskikarnevale. Kui nüüd maailmas veidi ringi vaadata, siis  ei ole Vastlad ja sellega seotud pidustused mitte ainult eestlastele omane. Maskid ja pidu -see on märksõnad ka Rio karnevalile, Veneetsia karnevalile. Sarnased pidustused just sellel ajal on ka näiteks Kariibimere saartel ja ka mujal maailmas.

Meil tekkisid  karnevalil osalejad paberile ja joonistusvahend, mida kasutasime oli ka sobivalt tahmane-süsi.
Seoses maski ja näo joonistamsiega, uurisime inimese näo kuju ja proportsioone. Tegime koos ühe lihtsa spikri, mis näitab ära, kuhu silmad ja suu ja kõrvad joonistada, kui tuleb soov inimese  näost pilt teha.
  Eeltöö tehtud, asusid lapsed oma suure paberi taha ning tutvusid söega joonistamise omapäradega. Söega sai teravaid ja tumedaid jutte teha, sai näpuga laiali hajutada ning hoopis söe küljega laia pinda värvida ning hoopis looklevaid ja spiraalseid jutte teha. Eriti põnev oli kõigi jaoks muidugi nätsulaadne söekustukumm  :). Nimi anti oma tahmasele tegelasele ka. Olid Tahmatriinud ja üks Tahma-Tobu :).