Rändasime ajas päris kaugele ning saime teada, kust sõna paber on tulnud, ning miline see paberi eelkäija papüürus oli. Sai räägitud ka Hiinast, kui tööstuslikult toodetud paberi sünnimaast. |
| Zelluloosi paberivabrik Tartu mnt.-l |
Kõige vahvam, oli aga vist väike õppefilm, mille you-tube´ist leidsin,kus oli üksipulgi ära näidatuid, kuidas siis tegelikult ühest puust paberit saadakse. Vaatasime ka suurte paberivabrikute pilte ning rääkisime sellest, kuidas paberi tootmine loodust reostab.
Tegime kohe esimesel tunnil käed märjaks ning hakkasime ise paberit
valmistama. Algmaterjaliks munakarbid. Munakarp on ajalehtedest parem, sest sel pole trükivärvi, mis kõik nõud ja mikseri ära määriks. Tükeldaisme munakarbi tükkideks ning purustasime vees koos saumikseriga. 
Tehtud sai koduste vahenditega paberiraam(väike pildiraam, kust klaas on ära võetud ja sinna peale oli löödud klambripüstoliga tüllikangas). Veevannis hajus paberipudi ilusasti laiali ning jäi ühtlaselt tülli pinnale.
Nüüd tuli kilega kaetud pinnal seda paberipudi kuivatama hakata-ohtrate käterättide ja svammidega. Kui vesi välja pigistatud, tuli uus vana paber tülli küljest lahti ning sai juba radiaatorile kuivama jätta.Paberile sai lisatud ka lileõisi ja lõhnavat lavendlit:). Sai proovitud ka üht lisatehnikat selle vastvalminud paberitükiga. Kui niiskele paberile alla panna mõni papitükk(südamekujuline näiteks) ning kõvasti vajutada-tekib reljeefne kujutis ka paberile.
Peale pausi tegime aga hoopis midagi muud. Võtsime ette kaks täiesti erineva iseloomuga paberit. Üks oli jäik ja kõva ning läikiva pinnaga, teine oli pehmem ning poorne(akvarellipaber). Kui on erinevaid pabereid, siis on olemas ka erinevad maalimise ja joonistamise vahendeid ja tehnikaid. Iga paber dikteerib joonistamise viisi ning vastupidi.
Libeda pinnaga paberile pole mõtete sulanduvaid kujundeid üritada teha, sest see ei õnnestu. Kasutasime ära paberi siledat pinda ning meie pintsli värv hakkas seal sõna otseses mõttes uisutama. Panime tilgakese vedelat värvi paberile ning puhusime kõrrega selle laiali. Sinna-tänna värvipiiska suunates, võid kujutada näiteks puud või põõsast, millel on looklevad ja käänulised oksad. Teise paberiga olid lood hoopis teised-see tahtis värvi enda sisse imada. Tegime švammiga paberi enne märjaks ning siis paari pintslipuudutusega voolas värv juba ise mööda märga paberit laiali. Värvid sulasid ühte ja voolasid üksteisest läbi.
Siin siis laste tehtud paberid ja puhumis-/ sulatamistööd:
No comments:
Post a Comment