Sügisesed valguskokteilid

Teine aasta Väikese Ringiga algas õueskäiguga Kadrioru parki. Tähistasime aasta algust piknikuga ning loomulikult meisterdasime ka ühtteist. Puud olid kõikjal oma kõige ilusamates rüüdes ning sellel tunnil pöörasimegi sellele kõige rohkem tähelepanu.  Et miks siis ikkagi  lehed kirjuks lähevad.

Koolis õpetati küll meile fotosünteesi, kuid tookord ma lehtede kirjuks minemisele vastust ei saanud. Seekord mõtlesime selles selgust saada. Lühidalt võtsime asja kokku nii: taimed söövad vett, mulda ja meile mittekõlblikku õhku ning  joovad peale päikesevalguse kirjut kokteili(kõikides toonides-peale rohelise-seda ta lihtsalt ei armasta :). Aga siis, kui on sügis, päevad lühemad ja valgust vähem-ei taha taimed ka kollast ega punast kokteili ning jätavad need meie silmadele imetlemiseks.

Otsisime pargis kõige ilusama ja kirjuma vahtrapuu ja hakkasime korjama lehti. Igaüks valis ühe tooni. Üks korjas punaseid, teine kollaseid ning ka oranže ning väheseid rohelisi. Tahtsime punuda lehtedest vaiba. Sellise ajaviitega tegelesid sügiseti karjalapsed. Polnud enam lilli mida pärjaks punuda, marju mida korjata-olid vaid tõrud ja lehed. Minu vanaema siis õpetaski mulle, mida nad nende tohutute lehehunnikutega lapsena tegid-punusid üksteise võidu kirjusid vaipu ja kõige lõpus muidugi sai  ka lihtsalt neid hunnikutes hullata.

Kui vaip oli valmis ja küpsised ka söödud, valisid lapsed ühe lehe kaasavõtmiseks. Õues tundub iga leht, mis maas lebab-kordumatu kunstiteos ning tahaks neid muudkui korjata ning alles jätta. Toas aga tõmbuvad nad kiiresti krimpsu ning muutuvad pruuniks. Ka raamatu vahele kuivama pannes ei jää neile kirju toon kauaks. Seepärast proovisime mesilasvaha abiga nad konserveerida.

Sulatasime potis käntsaka puhast mesilasvaha(lõhnas hästi) ning kastsime lehed sinna sisse. Peale kuivamist muutusid nad nagu vahast lehtedeks-siledad ja pehmelt painduvad ning hea aroomiga. Nii seisavad nad kaua vaasis või kaunistavad akent. Jäädvustasime ühe  vahtrapuu paljudest valguskokteilidest, mida ta lihtsalt enam enne talveund juua ei jaksanud.