ehtenagi

Ehtenagi

Sel korral tegime lastega sellise asja, mida ma ise ka kunagi läbi proovinud pole. Olen näinud poodides küll kauneid ehtemannekeene ja torsosid, millel konksud küljes-kaunid ja romantilised. Pole raatsinud kunagi aga osta ja isenokitsejatele omaselt olen alati mõtelnud, et küll ise ka sellise valmis teen. Ja näete-sellise asja teevad valmis ka tublid 7 aastased :).
Mis oli veidi keeruline-leida ärakulunud barbienukke vanakraamipoodidest. Polegi neid tuustakaid palju liikvel.
Muu vajaminev materjal peaks igas kodus olemas olema.

Alguses läks nagu ikka kiskumiseks-et kes saab millise nuku endale :). Seletasin küll, et nukku ennast ei jää peaegu üldse paistma-ei jalgu ega ka ülejäänud keha, kuid see ei olnud piisav põhjus, et sõbralikult nukud ära jagada-tuli teha loos :)
 Olin eelnevalt väga jõuluse ja jõhkra liigutusega rebinud nukkudel küljest pead ja käed :). Pead tulid kergelt ära-kätega oli üksjagu tegemist. Kohutav tegevus :)

Edasi läks põnevamaks: Paberkäteräti rulli sisu(papist toru) oli nukule tugipostiks. Zelatiiniga kõvaks tehtud seelik nukule selga, nuku ülemine torso osa sai paberteibiga üle kleebitud, siis valge akrüüliga värvitud ja sädeleva liimiga kaunistatud. Lõpuks vanad kõverad vardad konksudeks kaela sisse surutud ja kaunis ehtedaam sai valmis. Kuigi lastele sai täpselt ühesugused seelikumaterjalid jagatud tulid väga vahvad ja erinevad kleidimoed-eksklusiivne 19 sajandi mood .

vaagen-piparkook

Vaagen- piparkook

 Enne esimest Adventi mõtlesin, et teeks kohe selle kõige jõulusema toimingu ära -küpsetaks piparkooke. Pakkusin lastele alternatiivi piparkoogimajale. Piparkoogimaja on küll väga ilus ja traditsiooniline, kuid selle meisterdamine on aeganõudev ja  mässamist on ka palju.  Vaagna tegemisega saab igaüks hakkama ja hulga kiiremini. Tulemus on aga sama armas.

 

Add caption

Kõik istusid laua taha, käärisid varrukad ülesse ja laua keskele potsatas suur käntsakas lõhnavat tainast. Ei ole vaja mingit jahu ega tainarulli-vaid üht ahjukuumust kannatavat kaant ja küpsetuspaberit ja karamellkomme. 

 

 

 

 

Kaane keerasime tagurpidi lauale, sinna peale küpsetuspaber ja siis hakkasime  kaane sisepinda pikemate ja lühemate tainast "ussikestega"kaunistama. Muidu võiks ka lihtsalt  kettakujulise vaagna küpsetuspaberile teha, kuid kaas on oluline just sellepärast, et selle veidi ülespoole keerduv serv tekitab ka vaagnale serva.

Teha võis mistahes mustreid. Kuid ühtteist tuli siiski ise jälgida-tainast rullikesi ei olnud hea liiga õhukeseks laual rullida ja pidi jälgima, et ka tühje kohti(vahesid )ei tekiks liiga suuri või palju-siis muutub asi õrnaks ja võib kergelt puruneda.  Senikaua kui lapsed tainaga tegutsesid-tagusin mina klaaskomme tükkideks. Tükid panime hiljem kaanele igasse vabasse kohta, kust paistis küpsetuspaber. See oli nagu mosaiigi ladumine :). Siis tuli voolida veel vaagnale jalg ja pista kõik see ahju. 

Erika

Eliise

Margared

Kommitükid hakkasid ahjus sulama ja tekkis nagu klaasjas pind piparkoogi mustri vahele. Tulemused tulid tõesti kaunid. Väga udupeened vaagnad ja samas väga praktilised-kui kommid on vaagnalt otsas saab ka vaagna enda nahka panna :).