Saturday, October 20, 2012

PAKEND KUI KUNSTITEOS


IGA PISEMGI KINGITUS MUUTUB SUUREKS JA TÄHTSAKS, KUI TAL ON AINULAADNE, KAUNIS JA KÕIGE OLULISEM-ISETEHTUD PAKEND.

Seekord tegid lapsed ise pakkepaberit ja proovisime koos erinevaid variante, kuidas mustreid paberile saada.



Suure ja laia pakkepaberi tegemisel ei ole vaja silm punnis peas see täis joonistada :). Väga hea moodus on mustrit peale tembeldada. Templeid aga leidub igas kodus küllaldaselt-pole vaja kunstipoodi neid spetsiaalselt ostma minna. Tempel on näiteks ka purgi suu või kaas, nööp, kruvi pea, niidirullitooriku ots, mänguklotsid, legoklotsid. Peab vaid arvestama, et see saab värviga kokku ja võibolla enam puhtaks päris ei saagi. Mingit konkreetset kujundit soovides, saab teha aga endale ise templi kartulist või mõnest muust juurikast.



 Alguses proovisidki lapsed proovipaberile millist kujundit mingi ese paberile jättis. Siis tegi igaüks omale väikese paberi peale ühe nö. trükiruudu. See oli nagu spikker, mille järgi said nad hakata tervet suurt paberit täis tembeldama. Ega see nii lihtne polegi pidevalt jälgida, kuhu mingi kujund tuleb teha. Et terve paberi tegemine liiga üksluiseks ei muutuks, võis ka trükivärvi muuta :). Kui suur pind oli täis tembeldatud, nägid lapsed ise ka, et väikesest mustrist olid suurel pinnal moodustanud veel teised mustrid.




Erika
Margared
Eliise

Tuesday, October 16, 2012

LEHETRÜKK




 KUIDAS SAAB KANGALE KAUNI LEHEMUSTRI ILMA, ET ISE MAALIMA PEAKS.

 Seekord proovisid lapsed kangatrükki, kuid mitte raamide ja šabloonidega vaid täiesti tavaliste puulehtedega. Praegusel ajal on maa erinevatest värvilistest lehtedest kirju ja sel korral püüdsime samasuguseid kirjusid lehti ka kangale teha.

proovitööd
Alguses tegid nad proovitöö. Harjutasid, kuidas on parem värvi lehele kanda ja kuidas parem lehekujutist kangale vajutada. Kasutasime spetsiaalseid kangavärve, mis kinnituvad kuumaga.



Proovitöö tehtud, võttis iga laps ette kodust kaasavõetud riideeseme, mis vajas kas kaunistamist või mõne iluvea peitmist(mõni plekk näiteks).Kogu  tööprotsessi juures oli oluline õppida ka seda, kuidas oma tööd
organiseerida-et ümbrus ja ise enamvähem puhtaks jääks, värve optimaalselt kasutada(näiteks kui endal jäi värvi üle-sai naaber seda kasutada...). Samuti tuli pluusile trükkides mõtelda paigutust.












 Tunni lõpus jõudis igaüks teha veel ühe väikese trüki linasest kangale-millest järgmisel tunnil teeme sussikoti ja lapsed saavad ise abistada selle õmblemisel.  See oli üks ülimalt värvine tund :) ja täis üllatusi!


Friday, October 5, 2012

Kollažiga märkmik

KUIDAS VÄLJENDADA OMA MEELEOLUSID PILDIKESTE, MUSTRITE JA VÄRVIDE ABIL.

Teisel tunnil tutvusid lapsed kunstivormiga kollaaž. Esmalt vaatasime internetist teiste inimeste tehtud kollaaže. Siis tegid lapsed ise kaks kollaaži A5 paberile, püüdes seejuures vanadest ajakirjadest lõigutud piltide, mustrite ja värvitoonide abil edasi anda erinevaid meeleolusid.





Esimesel kollaažil kujutasid nad rõõmsat meeleolu. Märksõnad olid:  rõõmus, lõbus, naljakas, tore, helge-kõik mis muudaks nende tuju rõõmsaks.
Teisel kollaažil proovisid nad lülitada end kurvemale lainele ja otsida ajakirjadest kohti, mis meenutaksid neile kurbust. Märksõnad olid: kurb, nukker, sünge, nutune.
Seejärel püüdsid nad oma tehtud töid teistele seletada-miks valitud pildid just rõõmsa või kurva tunde  neis tekitasid. Oluline oli ka õppida, kuidas töid teistele esitleda.

Erika
Margared

Eliise

 Et valminud piltidele ka praktilisem funktsioon anda, kiletasime pildid ja muutsime need koopiakeskuses märkmike kaanteks.
Igaüks sai endatehtud rõõmsatujulise kaanega märkmiku, mida teinekord hea vaadata ja sinna joonistada, kui veidi kurvem tuju juhtub olema.



Väga huvitav oli tööprotsessi juures see(mida lapsed ka ise mainisid), et rõõmsatujulist pilti oli neil märksa lihtsam teha, kui kurba. Esimese kollaaži tegemine mööduski suhteliselt ülemeelikus meeleolus. Otsiti ajakirjadest naljakaid pilte ja näidati üksteisele. Teise kollaaži tegemine tundus neile veidi igav ja ka keeruline-lapati ajakirju, kuid polnud nagu midagi lõigata. Lapsed näevad siiski enamus asjades rohkem head, kui halba, mis ongi ju tore :-)